EELK Rapla Maarja-Magdaleena kogudus
 
Avaleht > Pildid > Ajalugu > 100 aastat Rapla kirikut

100 aastat Rapla kirikut


Mihkel Kukk
Rapla koguduse õpetaja
30.septembril 1901 (vana kalendri järgi) pühitseti praegune historitsistlik neoromaani stiilis kahe torniga Rapla Maarja-Magdaleena kirik. Nii suursuguse kirikuhoone ehitamine maapiirkonda oli täiesti ainulaadne ettevõtmine.

Rapla uue kiriku ehituse algatajaks sai tolleaegne koguduse õpetaja, luuletajana, tõlkijana ja koolikirjanikuna laiemalt tuntuks saanud praost Carl Eduard Malm. Arvatavalt 13. sajandi lõpuaastatest pärit Saare-Lääne kirikute tüüpi pikk kitsas ühelööviline ja ilma tornita vana kirik oli 19. sajandi lõpul muutunud varisemisohtlikuks. Pealegi vajas juba üle kümnetuhandeliseks kasvanud kogudus ruumikamat templit.

Kiriku projekti valmistas arhitekt Rudolf Moritz Engelhardt, kelle kavandit aga kiriku ehitustööde juhiks ja järelevaatajaks palgatud arhitekt Axel von Howen tugevalt moderniseeris. Näiteks asendas ta algselt kavandatud kivivõlvi puitlaega ja jättis esifassaadilt välja suure roosakna, lastes rohkem mõjuda puhtal peakivil. Ehitusmaterjal toodi ümbruskonna paelademetest ning töö teostajateks olid Rapla kihelkonna talumehed.

Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks veel vanast kirikust pärit 18. sajandi barokkstiilis altar ja kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi vitraažid. Suurepärast interjööri täiendavad kolme aasta eest Gildemanni meistrite poolt valmistatud ristimiskivi ja Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud kontsertorel.

Teenekad vaimulikud

Rapla koguduse tugevuseks sajandi jooksul on olnud siin pikemat aega töötanud ja sügavad jäljed jätnud vaimulikud. Kõige kauem on praeguse kiriku ajal töötanud kirjanik Juhan Liivi lellepoeg praost Joosep Liiv (Raplas 1907-1941), kes oli ka ise hea luuleandega ning töötas enne sõda pikka aega piiblitõlke komisjoni esimehena.

Vana Testamendi professor Evald Saagi (1944-1962) elutööks sai samal ajal Kirikuvalitsuse juures Usuteaduse Instituudi loomine ja teoloogilise õpetuse järjepidevuse säilitamine. Esimesed sõjajärgsed aastakümned olid kiriku jaoks kõige raskemad. Raplas, kus kiriku kõrval tegutses ka veel elujõuline vennastekogudus, oli riigipoolne surve eriti tugev. 1962 saadeti kohalike võimukandjate nõudel Evald Saag Raplast ära, aasta hiljem suleti vägivaldselt ka vennastekoguduse palvemaja.

Järgmine vaimulik praost Esra Rahula (1962-1991) oli kohaliku päritoluga mees, kes suutis oma tarkuse ja tasakaalukusega olukorda stabiliseerida. Alles järsult kasvanud töökoormus kaheksakümnendate aastate lõpus, mil koguduses toimus üle neljasaja ristimise aastas, sundis teda pärast 29aastast viljakat tööd pensionile jääma.

Kirik vaimse keskusena

Lisaks tugevatele õpetajatele töötasid nõukogude ajal Rapla koguduses ka Eesti muusika suurkujud Enn Võrk ja Hugo Lepnurm. Et 50ndatel ja 60ndatel aastatel käisid Rapla kirikus mängimas või laulmas Eesti tippmuusikud, ei olnud tollal tavaline nähtus ja seotud alati suure riskiga.

Nüüd, kus igasuviseks oodatud suursündmuseks on 1993. aastast toimunud rahvusvahelised kirikumuusika festivalid, on pilt tundmatuseni muutunud. Riigi ja kiriku vaheline vastasseis on asendunud koostööga kõige paremas mõttes. Kõigil Rapla maakonna kogudustel on maavalitsusega ja kauaaegse maavanema Kalle Talvistega igati meeldivad ja töised suhted. Kord aastas saadakse kokku ühes koguduses arutamaks võimalikku ja vajalikku koostööd.

Neli aastat on kihelkonnapäeval 22.juulil välja antud Rapla kihelkonna auhinda, Tauno Kangro tehtud koguduse kaitsepühaku Maarja-Magdaleena pronksskulptuuri. Seda Eestis ainulaadset auhinda rahastavad kõik kihelkonna piiridesse jäävad 5 omavalitsust. Tänavuse kiriku juubeliaastal sai laureaadiks praost Esra Rahula (2001), kes valiti 1999.aastal ka Rapla linna aukodanikuks.